portfoolio

Õpetaja portfoolio

1. Õppija toetamine

Kursuse alguses palun teha nimesildid ühe joonisega, mis näitaks õpilase eripära (hobi, iseloom jne).
Kui õpilane ei julge suhelda suuliselt, kirjutan talle sedeli, et kaasata töösse klassis.

Esimeses tunnis küsin, mida õpilased tahavad teada saada, mida nad tahavad teha, mis neile meeldib. 

Mõned rühmad ei vasta, mõned klassid soovivad teha seda, mida peab, ning ainult üksikud õpilased pakuvad midagi omalt poolt. 





Reeglina lapsed tahavad teha pauku, panna midagi põlema; harvemini panna kokku mingi seade (nt tuulegeneraator). Neid soove on alati võimalik siduda nii õppekava teemade (energia muundumine, jäävusseadused) kui ka ohutustehnikaga (arutame, mis võib juhtuda ja kuidas toimida õnnetusjuhtumi või tulekahju korral).  

2. Eesmärgid, õpivara, keskkond

Lähtudes riiklikust programmist kirjeldan ainealased eesmärgid, tutvustan neid õpilastele esimeses tunnis ja tuletan meelde uue kursuseosa alguses. 

Koostan projekte juhendatud või iseseisvaks läbimiseks. 

Näide 1. Projekt iseseisvaks tööks töölehega teemal “Energiakulu arvutus” (Füüsika). 

Näide 2. Loogilist mõtlemist arendavad harjutused. 

Näide 3. Veebipõhised harjutused.  Neid saab läbida asünkroonselt, lõpus on näidatud õiged vastused. 

3. Õpetamine

Vastavalt võimekusele annan ülesandeid kolmel tasemel – lihtsad, standardsed, keerulisemad. 

Esimesed sammud igas projektis on lihtsad, et soodustada eduelamust. 

4. Professionaalne areng

Oma tööd analüüsisin videosalvestuste kaudu (2010-2014). 

Õpilaste koondtulemused näitavad, kas õppemeetodid olid parajad nende jaoks. Küsitlustest ja sõnalisest tagasisidest olen loobunud, kuna see ei peegelda reaalsust. On olnud juhuseid, kus kursuse alguses oli väga positiivne tagasiside taevani, kuid õpilased ei osanud lahendada füüsikaülesandeid. Ja vastupidi, kui lõpptesti tulemused olid 15% paremad võrreldes algusega, õpilased enamasti andsid negatiivset tagasisidet. 

Slaidid ja projekti sammud korrigeerin peale tundi märkmete põhjal. 

Viisin läbi meetodite võrdlust ja mõõtsin nende efektiivsust. 

Range režiim aitab olla alati vormis: peale 17:00 ei ole ettevalmistust järgmiseks korraks, ei mingeid kodutöid õhtuti või kontrolltööde parandusi nädalavahetusel. 

5. Koostöö

Ei kaasa lapsevanemaid, kui nad ise ei kirjuta esimesena. 

Õpilastele lasen ise jaguneda rühmadesse et vältida ebavajalikke pingeid töö ajal. 

Kolleegidega lepin kokku tunnivaatlemisest. Tihti käin ise vaatamas, palun minu tundi tulla igal ajal, ilma ette teatamiseta. 

6. Arendustegevus

Hüdromehaanika õpik Mereakadeemia tudengitele (2014).   https://www.ester.ee/record=b3070929*est

Kirjutasin õpiku, kuna olemasolevad teosed olid õpilastele rasked, ülekoormatud integraalide ja võrranditega. Palju aega nõudis seletamine, et keerulised valemid kirjeldavad lihtsaid nähtusi. 

Oma raamatus igas peatükis alustan näidetega ja siis viin sisse matemaatilist aparaati. Harjutusülesanded 10 variandiga on lisatud iga teema juurde, et õpetajal (või õpilasel) oleks võimalik treenida nii üksikud oskused kui ka lahendada ülesandeid, mis koosnevad mitmest lihtsast ülesandest. 

Viisin läbi ühte laagrit Rakett69 (oktoober 2021) Jüri gümnaasiumis. 

7. Digipedagoogika rakendamine

Koostasin mitmed testid ja projektid digikeskkonnas classmarker.com. 

Kõik materjalid, mida läbime kursuse jooksul, on elektroonilised: mõistatused tunni alguses, projektid retseptiga, harjutused, ülesanded, veebitunnid, kontrolltestid. Google Docs, Google Forms, Classmarker.com, Google Slides, Google Sheets. 

Tahvli asemel kasutan graafilist tahvelarvutit: jagan ekraani, näitan lõuendi, kus ise kirjutan (SketchBook) või brauseri akent (presentatsioon või muu allikas). 

Salvestan videolõigud tundidest, kus on oluline info, mida saab taaskasutada. Linki lisan päevikusse, et puudujad saaksid ka nautida füüsikat. Vajadusel teen videod üksiku küsimuse vastamiseks või ülesande lahenduskäigu näitamiseks.